Bucharest

Kui satute Rumeenias viibides hädaolukorda, võtke palun ühendust saatkonnaga telefoninumbril +4021 311 55 22.

Kui olete sattunud hädaolukorda töövälisel ajal või puhkepäevadel, võtke ühendust välisministeeriumi valveametnikuga telefonil +372 53 01 9999. 

Hädaabi üldnumber Rumeenias on 112.

Reisidokumendi kaotus

Alates 9. detsembrist 2025 hakatakse väljastama Euroopa Liidu (EL) ühtse vormiga tagasipöördumistunnistust (Emergency Travel Document, ETD), mis asendab seni väljastatud Eesti Vabariigi tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba (TPT ja TPL). Seda ajutise iseloomuga reisidokumenti saab taotleda Eesti saatkondades ning EL-i liikmesriikide välisesindustes.

Tagasipöördumistunnistust on vaja taotleda järgmistel põhjustel:

• reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud;
• reisidokument on aegunud ning uut ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saada;
• välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele.

Kui reisidokument on kaotsi läinud  kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta ning esitada see koos tagasipöördumisdokumendi taotlusega. Politseitõend on vajalik hiljem esitada ka kindlustusfirmale, kui taotlete vargusega tekitatud kahjude hüvitamist.

Kui  reisil olles kaotate või Teilt varastatakse pass või ID-kaart, väljastab konsul tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistusega ei saa jätkata pooleliolevat reisi või elada asukohariigis. See antakse üheksainsaks reisiks (koos ümberistumistega), mis võimaldab sõita tagasi koju. Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile. Kui lõppsihtkoht ei ole Eesti (nt jõuate oma elukohta teises EL-i liikmesriigis), siis palume tagasipöördumistunnistus saata välisministeeriumile.

Reeglina peab dokumendi taotlemiseks saatkonda isiklikult kohale minema. 

Tagasipöördumistunnistuse taotlemisel on vaja:

• täita taotlusankeet (PDF; DOC);
• esitada digitaalne dokumendifoto;
• tasuda koha peal riigilõiv.

Aga kui läheduses saatkonda ega aukonsulit ei ole, siis on võimalik vajalik dokument taotleda saatkonnast ka kaugtuvastamise (videokõne) teel.

• Kaugtuvastamine sobib reisijatele, kellel on oma elukohta sõiduni aega (lennuk, laev, rong või buss ei lahku lähitundidel või järgmise päeva hommikul).
• Taotlejal peab olema  internetiühendusega arvuti, nutitelefon jne või tal peab olema juurdepääs avalikule internetipunktile, et teha saatkonna konsuliga dokumendi taotlemiseks vajalik videokõne.
• Taotleja organiseerib  konsuli väljastatud dokumendi kohale toimetamise (maksta tuleb otse kullerfirmale, sest dokument saadetakse kulleriga tellija kulul) eest ise. Dokument jõuab taotleja kätte  3-5 tööpäeva jooksul. Täpsemad juhised saab saatkonna konsulilt.

ID- kaardi kaotamisel helistage koheselt Politsei- ja Piirivalveameti  ID-abiliini numbril +372 6773377 ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin Teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.

Korduma kippuvad küsimused seoses EL-i tagasipöördumistunnistusega (ETD, edaspidi tagasipöördumistunnistus).

Vaata ka infot ReisiTargalt.

Mida konsul saab teha?

• Väljastab abivajajale ajutise reisidokumendi.
• Nõustab vajadusel suhtlemisel kohalike ametivõimudega.
• Vahendab vajadusel suhtlust abivajaja lähedastega Eestis.

Raha kaotus

• Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole.
• Eesti konsulid või aukonsulid sellistel juhtudel raha anda ei saa, kuid konsul aitab teil vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustab raha ülekannete tegemisel.
• Raha kaotuse korral on võimalik lähedastel raha saatmiseks hättasattunule kasutada ka rahvusvahelist kiirrahakaardi saatmise teenust, mida pakuvad Transferwise, MoneyGram ja Western Union.
• Välisesindus saab anda rahalist abi nö tagatise olemasolul – väljamakse saab konsul teha juhul, kui vastav summa on lähedaste poolt kantud välisministeeriumi pangaarvele (SWEDBANK: EE122200221006104336, SWIFT/BIC:HABAEE2X, viitenumber 700025262).

Mida konsul saab teha?

• Annab nõu, kuidas saata raha abivajajale.
• Vahendab vajadusel suhtlust lähedastega Eestis.

Mida konsul ei saa teha?

• Ei saa osta uusi lennuki-, laeva-, rongi- või bussipileteid.

Kuriteo ohver

Konsulaarabi andmine kuriteo ohvrile seisneb kannatanule tema õiguste kaitseks vajamineva informatsiooni andmises. Konsul ega aukonsul ei osuta õigusabiteenust, sest kummalgi pole rahvusvahelise tava kohaselt õigust sekkuda kohalikku õigusmõistmise protsessi.

Kui Teie või Teie lähedane on langenud Rumeenias kuriteo ohvriks, siis on Teil õigus pöörduda elukohajärgsesse ametiasutusse kompensatsiooni saamiseks. Nii Eesti kui ka Rumeenia on ühinenud vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga (European convention on the compensation of victims of violent crimes, ETS 116). Selle konventsiooni kohaselt on teise liikmesriigi territooriumil vägivalla/kuriteo ohvriks langenud teise liikmesriigi kodaniku omastel õigus ohvri surma korral taotleda sellelt riigilt, kus kuritegu toime pandi, hüvitist matusekulude eest.

Ohvriabi pakuvad Rumeenias ka mõned MTÜ-d, nt: The Equality and Human Rights Action Centre (ACTEDO): http://actedo.org/ro/

Kinnipidamine kuriteokahtlusega

Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti saatkonnaga Rumeenias, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.

Mida saab konsul teha isiku kinnipidamisel? Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu põhjendatud vajadusel külastab konsul teda vanglas.

Mida konsul ei saa teha isiku kinnipidamisel? Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

NB! Välismaal viibides tuleb järgida asukohariigi seadusi ja eeskirju. Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest.

Eesti kodaniku surm välisriigis

Eesti kodaniku surmajuhtumi korral informeerivad Rumeenia võimud Interpoli kaudu Eesti politseid ja välisministeeriumi. Surmateate lähedastele edastab politsei.

Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta rahvusvahelist matuseteenust pakkuva ettevõttega.  Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusega. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased või lähedased.

Konsul nõustab omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis eelkõige  hõlmab vajalike dokumentide väljastamist ning üksikutel juhtudel ka urni või kirstu pitseerimist.

Mida konsul saab teha?

• Nõustab lähedasi põrmu transpordi küsimustes Eestisse.
• Vahendab vajadusel suhtlemist matusebürooga.
• Suhtleb vajadusel asukohamaa ametiasutustega.
• Väljastab vajadusel kirstu või urni pitseerimise tõendi.

Mida konsul ei saa teha?

• Ei maksa põrmu tuhastamise ega transpordi eest.

Kuna välismaal haigestunud inimese või õnnetusjuhtumis vigastatute ravimise ja koju toimetamise kulusid Eesti Haigekassa ega ka saatkond ei kanna, peame väga oluliseks rõhutada reisikindlustuse vajalikkust.