Bucharest

Dokumentide legaliseerimine

Ühes riigis välja antud avaliku dokumendi kasutamiseks teises riigis on vaja rahvusvaheliselt tunnustatud tõestust dokumendi ehtsuse  kohta. Selleks tuleb dokument legaliseerida või kinnitada tunnistusega (apostille’ga), kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Avalik dokument on: 

• haldusdokument (diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms);
• kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, väljavõte registrist, kohtutäituri dokument vms);
• notari või vandetõlgi dokument.

Avalik dokument tuleb legaliseerida juhul, kui seda soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ja samuti riigis, millega Eesti ei ole sõlminud õigusabilepingut.

Konventsiooniga ühinenud riikide loetelu on kättesaadav Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi veebilehelt.

Eesti on sõlminud õigusabilepingud Leedu, Läti (RT II, 1993, 6, 5), Poola (RT II 1999, 4, 22), Ukraina (RT II 1995, 13/14, 63) ja Venemaa Föderatsiooniga (RT II 1993, 16, 27). Õigusabilepingu kohaselt tunnustatakse Eestis avalikku dokumenti, mis on koostatud või tõestatud ühes eespool loetletud riigis, ilma täiendava tõestamiseta. Eestis väljaantud või tõestatud dokumenti tunnustatakse nimetatud riikides ilma täiendava tõestamiseta ehk neis riikides kasutatavat dokumenti ei ole vaja täiendavalt legaliseerida ega apostille’ga kinnitada.

Legaliseerimist ja apostille’ga kinnitamist ei vaja need avalikud dokumendid:

• mis on väljastatud riigis, mis kohaldab Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooni. Hetkel kohaldavad konventsiooni peale Eesti veel  Belgia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Prantsusmaa ja Taani.
• mis on väljastatud Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise Viini konventsiooni alusel, mille puhul perekonnaseisuaktide mitmekeelseid väljavõtteid aktsepteeritakse ilma täiendavate formaalsusteta. Konventsiooniga on peale Eesti ühinenud veel Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Cabo Verde, Hispaania, Holland (Euroopa territoorium), Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro,  Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Šveits ja Türgi.
• mis on väljastatud Euroopa Liidu Nõukogu määruste alusel, sh Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001
• mis on väljastatud 1. juulil 2012 jõustunud Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe alusel, millest tulenevalt ei nõuta enam perekonnaseisuandmete väljavõtete apostille’ga Sellisteks inglise keeles väljastatavateks väljavõteteks on sünnitõendi, surmatõendi, abielutõendi, abielulahutuse tõendi, abieluvõimetõendi, nimemuutuse tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtted.

Dokumentide tõlkimine

Millal vajate vandetõlki?

Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui Eesti või välisriigi ametiasutusele on vaja esitada mõne dokumendi – nt diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti vms – ametlik tõlge. Vandetõlk teeb ametlikke tõlkeid ja täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid, nt Riigi Teatajas avaldatud seaduste võõrkeelde ja Riigi Teatajas avaldatavate välislepingute eesti keelde tõlkimine avaliku ülesande korras.

Vandetõlgi pädevuses on ka kinnitada tõlke raames väljatrükke ja ärakirju (nt kui lisaks tõlkele on vaja esitada äriregistri väljatrükk vm dokument) ning korraldada tõlgitava dokumendi või tõlke apostilliga kinnitamine notari juures. Seega võib vandetõlk teha peaaegu kõiki toiminguid, mida on vaja selleks, et dokumendi tõlke saaks esitada ametiasutusele.

Leidke vandetõlkide kontaktandmed.