Eesti ja Bulgaaria diplomaatilised suhted 100

Bulgaaria tunnustas Eesti Vabariiki de jure 20. mail 1922. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Bulgaaria suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Bukarestis

1918

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus 23.02.1918. Foto: Pärnu Muuseum

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

20. mai 1922

Bulgaaria peaminister Stambuliiski teatas kirjaga 20. maist, et „tema valitsus õnnelik tunnistama Eestit kui suveräänset, vaba iseseisvat vabariiki, kellega Bulgaaria soovib alustada poliitilist, majanduslist läbikäimist“.

Allikad: Rahvusarhiiv

Karl Robert Pusta saatis telegrammi Tallinnasse, teatades Bulgaaria tunnustamisest. K. R. Pusta oli sel ajal saadik Prantsusmaal ja varem Eesti delegatsiooni juht Pariisi rahukonverentsil (1919–1921), kus pandi paika sõdade vahelise ajastu põhijooned.

29. mai 1922

Eesti saatkond Pariisis kinnitas tunnustamise kirja kättesaamist, tänades otsuse eest.

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

Jaanuar 1934

Hr. Wöhrmann-Hill, tulevane Bulgaaria aukonsul, teatas Bulgaaria välisministeeriumile, et kahe riigi kaubavahetuses on kasutamata potentsiaali.

Bulgaaria saaks Eestisse saata ühelt poolt tubakat ja roosiõli, teiselt poolt importida külmkappe, paberit jt.

29. november 1934

Bulgaaria nimetas Eestis aukonsuliks kaupmees Nikolai Wöhrmann-Hill’i.

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

Wöhrmann-Hill sündis 1887. aastal Pihkva kubermangus, õppis Peterburi ülikoolis juristiks, ja töötas enne Eestisse põgenemist 1919. aastal mitmesugustel ametitel Vene keisririigi heaks. 1934. aastal oli ta Eesti Tööstustarvete ASi omanik.

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

1923–1934

Ülevaade Eesti-Bulgaaria kaubavahetusest 1923–1934

Allikad: Rahvusarhiiv

Bulgaariast imporditi põhiliselt tubakat (sigaretivabrikutesse), mis ületas Eesti eksporti mitmekordselt (põhiliselt lina). Eesti kaalus immutusõli, külmkappide, telefonide, tselluloosi saatmist. 1938. aasta maksete lepingus toodi võimalike Eesti kaupadena välja veel: tselluloos, paber, telefoniaparaadid, linane lõng, purjeriie, kalakonservid, põlevkiviõli, kunstsarv, vineer, toornahad, külmendusseadmed jt. Bulgaariast lisaks tubakale: mais, riis, õlikoogid, kanep, lamba- ja kitsenahad, pähklipuu vineer, veinid, päevalilleseemne õli, mandlid, pähklid, roosiõli, viinamarjad, puuviljakonservid.

10. juuli 1935

Bulgaaria andis nõusoleku kaupmees Vassil Modestoff Rebroffi nimetamiseks Eesti aukonsuliks Bulgaarias. Teda soovitas majandusteadlane Nikolai Köstner, kes oli sel ajal Rahvasteliidu komissar Bulgaaria riigipangas.

Allikad: Rahvusarhiiv

20. aprill 1938

Aruanne Eesti põlevkivi kaevandamise ulatusest, põlevkivi tüüpidest ja ekspordivõimalustest

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

Põlevkiviõli jõudis ka Bulgaariasse. 1936. aastal võidi seda sinna müüa umbes 100 000 krooni eest.

„Kuna nõudlus selle toote järgi on välismaal pidevalt tõusmas, on A. S. Riigi Põlevkivitööstus on ehitanud uusi seadmeid, tootmaks 19 000 t. õli aastas. AS Eesti Kiviõli paneb (samuti) uusi tehaseid tööle.“

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

24. aprill 1938

President Konstantin Päts teatas Bulgaaria tsaarile Boris III-le, et valimiskogu oli ta järgmiseks kuueks aastaks presidendiks valinud.

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

1939. Märts

Eesti-Bulgaaria kultuuriühingu loomisest.

Allikad: Eesti Rahvusarhiiv

9. märtsil 1939 tegi valitsus otsuse lubada registreerida Eesti-Bulgaaria kultuuriühingul. Ühingu eesmärk oli ’ a)arendada liimete seas vastastikune arusaamine Eesti ja Bulgaaria vahel, b) süvendada neis Eesti Bulgaaria liginemise aateid, c) kõvendada Eesti-Bulgaaria sõprussidemeid'. (ERA.31.3.4854). ’Eesti-Bulgaaria kultuuriühingu liikmete nimekiri ulatus 1940. aastal 62 liikmeni, kui see koos teiste Eesti ühingutega pärast Eesti annekteerimist likvideeriti" (vt. B.Kibal artikkel. 'Unustatud suurmees Nikolai Köstner Bulgaaria-Eesti ühisnäitusel')

19. august 1940

Nõukogude väed okupeerisid Eesti 17. juunil pärast lisavägede saabumist.

Allikad: Archives State Agency of Bulgaria

Bulgaaria aukonsulaati tuli 19. augustil kiri, mis teatas, et aukonsulaadil tuleb tegevus lõpetada. Sarnased kirjad saadeti kogu diplomaatilisele korpusele Tallinnas (1934: 22 saatkonda, 40 aukonsulaati)

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel

Lenini kuju maha võtmine EKP Keskkomitee hoone (praegu välisministeerium) eest. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv / Peeter Langovits)

10.09.1991

Eesti ja Bulgaaria välisministrid Lennart Meri ja Viktor Valkov sõlmisid ühisdeklaratsiooni diplomaatiliste suhete taastamise kohta

Eesti ja Bulgaaria ühisdeklaratsioon diplomaatiliste suhete sõlmimise kohta. Foto: välisministeeriumi arhiiv

23.09.1999

Bulgaaria esimene suursaadik Eestis Alexander Yordanov andis üle oma volikirja president Lennart Merile

Suursaadik Alexander Yordanov ja president Lennart Meri pärast volikirja üleandmist. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Suursaadik Yordanov resideeris Varssavis.

Järgmised Bulgaaria suursaadikud Eestis olid:

Lachezar Petkov (2002–2004, resideeris Varssavis)
Venelin Tsachevski (2004–2006, resideeris Helsingis)
Plamen Bonchev (2006–2010, resideeris Helsingis)
Petyo Petev (2009–2011 resideeris Tallinnas)
Liubomir Todorov (2013–2016, resideeris Helsingis)
Martin Ivanov (2016–2020 resideeris Helsingis)
Selver Halil (2021– resideerib Sofias)

13.12.1999

Eesti esimene suursaadik Bulgaarias Peeter Reštšinski andis üle oma volikirja president Petar Stoyanovile

Peeter Reštšinski. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Suursaadik Reštšinski resideeris Varssavis.

Järgmised Eesti suursaadikud Bulgaarias olid:

Aivo Orav (2001–2005, resideeris Varssavis)
Ants Frosch (2006–2007, resideeris Varssavis)
Rein Oidekivi (2007–2011, resideeris Sofias)
Toomas Kukk (2011–2017, resideeris Sofias, Vilniuses ja Tallinnas)
Ants Frosch (2017–2019, resideeris Bukarestis)
Ingrid Kressel Vinciguerra (2019– resideerib Bukarestis)

11.–12.06.2003

Bulgaaria presidendi Georgi Parvanovi riigivisiit Eestisse

Presidendid Georgi Parvanov ja Arnold Rüütel Kadriorus auvahtkonna ees. Foto: välisministeeriumi arhiiv

President Parvanov kohtus president Arnold Rüütli, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Juhan Partsiga. Parvanov külastas ka Tallinna raekoda, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, IT Kolledžit ja Rocca al Mare vabaõhumuuseumit ning toimus presidentide ühine visiit Pärnusse.

29.03.2004

Eestist ja Bulgaariast said NATO liikmesriigid

Pidulik liitumistseremoonia uutele NATO liikmetele Washingtonis. Foto: NATO Media Library

Juba 2003. aastal kirjutasid seitse tulevast NATO liikmesriiki, nende seas Eesti ja Bulgaaria, alla ühinemisprotokollile ja ratifitseerisid NATO aluslepingu.

18.11.2004

Bulgaaria peaministri Simeon Saxe-Coburg Gotha ametlik visiit Eestisse

Peaministrid Simeon Saxe-Coburg Gotha ja Juhan Parts kohtumisel Stenbocki majas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Visiidi käigus kohtus Bulgaaria peaminister president Arnold Rüütli, peaminister Juhan Partsi, välisminister Kristiina Ojulandi ning Riigikogu aseesimehe Rein Langiga.

25.–27.05.2005

Eesti president Arnold Rüütli riigivisiit Bulgaariasse

Presidendid Arnold Rüütel ja Georgi Parvanov ühisel pressikonverentsil presidendipalees. Foto: välisministeeriumi arhiiv

President Rüütel kohtus Bulgaaria presidendi Georgi Parvanovi, Bulgaaria Rahvusassamblee esimehe Borislav Lubenov Velikovi ja peaminister Simeon Saxe-Coburg Gothaga. Ta avas ka Eesti-Bulgaaria äriseminari, külastas Bulgaaria rahvuslikku ajaloomuuseumi, Boyana kirikut ja Bachkovo kloostrit ning tegi visiidi Plovdivi linna.

25.04.2006

Tööd alustas Eesti esimene diplomaat koha peal Sofias Krista Kilvet

Krista Kilvet. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Krista Kilvet oli ajutine asjur kuni suursaadik Rein Oidekivi saabumiseni oktoobris 2007.

16.11.2006

Sofias avati Eesti suursaatkond

Saatkonna avamisel vasakult Eesti peaminister Andrus Ansip, Bulgaaria peaminister Sergei Stanishev, protokolliülem Ivan Tsvetkov, Eesti ajutine asjur Krista Kilvet, Eesti suursaadik Bulgaarias Ants Frosch. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Avamisel osalesid Eesti ja Bulgaaria peaministrid Andrus Ansip ja Sergei Stanishev. Eesti suursaatkond tegutses Sofias kuni 2012. aastani

Sügis 2008

Tallinnas avati Bulgaaria suursaatkond

Suursaatkond asus aadressil Lauteri 5 ja tegutses kuni 2011. aastani.

September 2011

Bulgaaria peaminister Boyko Borissovi visiit Eestisse

Peaministrid Boyko Borissov ja Andrus Ansip Stenbocki maja rõdul. Foto: välisministeeriumi arhiiv

12.–13.09.2013

Bulgaaria president Rosen Plevnelievi ametlik visiit Eestisse

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Rosen Plevneliev Kadriorus auvahtkonna ees. Foto: Presidendi Kantselei

Plevneliev kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga ning külastas e-Riigi Akadeemiat, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, IKT Demokeskust ja NATO küberkaitsekeskust.

20.01.2014

President Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Bulgaariasse