Eesti ja Rumeenia diplomaatilised suhted 100

26. veebruaril 1921. aastal tunnustas Rumeenia Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Rumeenia suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole. Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Rumeenias

Eesti välisministeerium

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Manifest Eestimaa rahwastele. Foto: www.wikipedia.org

26.02.1921

Rumeenia tunnustas Eestit de jure

Kiri Eesti konsulile. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Rumeenia saadik Taanis Mihail Pâclianu teatas Eesti konsulile Edmund Kinkmannile Kopenhaagenis Eesti de jure tunnustamisest.

21.06.1921

Aleksander Hellat määrati ajutiseks asjuriks Rumeenias

Aleksander Hellat. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Aleksander Hellat, Eesti saadik Lätis, määrati ajutiseks asjuriks Rumeenias, volikirja andis ta üle septembris 1921.

6. oktoober 1922 nimetati Aleksander Hellat, Eesti saadik Varssavis, ka saadikuks Rumeenias. Alates 1922. aasta 28. novembrist oli Hellat välisminister.

Aleksander Hellati volikiri. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

23.06.1923

Rumeenia kuningas nimetas Eduard Kuusiku Rumeenia aukonsuliks Eestis

Eduard Kuusik. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Eduard Kuusik (sünd 1867) oli metsakaupmees ja pangandustegelane.

1930. aastatel jätkas aukonsulina kaubandus- ja majandustegelane, Eesti Laevaühisuse direktor Arthur Hüüs (sünd 1885).

Arthur Hüüs. Foto: Rahvusarhiiv

01.04.1924

Rumeenia saadik Varssavis Alexandru Florescu määrati saadikuks ka Eestisse

Alexandru Florescu. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Volikirja üleandmine toimus 1. juulil 1924.
Jaanuaris 1925 kutsuti ta tagasi ja kuningas Ferdinand I volitas uueks saadikuks Alexandru Iakovaky.

Alexandru Florescu määramine saadikuks. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

23.07.1924

Eesti saadik Varssavis Johan Leppik määrati ka saadikuks Rumeenias

Johan Leppik. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Eesti saadik Varssavis Johan Leppik määrati ka saadikuks Rumeenias, oma volikirja andis ta üle 6. oktoobril.

9. mail 1927 annetas Rumeenia kuningas Ferdinand I Johan Leppikule Rumeenia Krooniordeni.

Johan Leppikule annetatud Rumeenia Krooniorden koos diplomiga. Asuvad Eesti välisministeeriumi arhiivis

20.02.1925

Rumeenia saadik Varssavis Alexandru Iakovaky andis üle oma volikirja riigivanemale

Rumeenia saadiku volikiri. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

12.10.1927

Eesti saadik Varssavis Otto Strandman määrati ka saadikuks Rumeenias

Otto Strandman. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Eesti saadik Varssavis Otto Strandman määrati ka saadikuks Rumeenias, oma volikirja andis ta üle märtsis 1928.

27.10.1928

Eesti aupeakonsuliks Bukarestis nimetati Jon Dimitrie Matak

Käsk aukonsuli nimetamiseks. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Eesti aupeakonsuliks Bukarestis nimetati Jon Dimitrie Matak, eksekvatuuri Rumeenia kuningalt sai ta 15. detsembril.

30.08.1930

Sõlmiti Eesti ja Rumeenia vaheline kaubandusleping

Eesti-Rumeenia kaubandusleping. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

10.10.1930

Eesti saadik Varssavis Karl Tofer määrati ka saadikuks Rumeenias

Karl Tofer. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Eesti saadik Varssavis Karl Tofer määrati ka saadikuks Rumeenias, oma volikirja andis ta üle 15. novembril.

17.08.1932

Karl Robert Pusta nimetamine saadikuks Rumeenia valitsuse juurde

Karl Robert Pusta. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Karl Robert Pusta nimetamine saadikuks Rumeenia valitsuse juurde. Resideerus Varssavis, oma volikrja andis ta üle 13. märtsil 1933.

07.10.1932

Rumeenia saadik Lätis prints Mihail Sturdza andis üle volikirja saadikuna ka Eestis

Rumeenia saadik prints Mihail Sturdza esitab volikirja Eesti riigivanemale Karl Einbundile. Istuvad, vasakult: Rumeenia saatkonna liige, saadik Mihail Sturdza, riigivanem Karl Einbund ja välisminister Mihkel Pung. Seisavad: riigivanema vanem-adjutant Ludvig Jakobsen, protokolliülem Artur Tuldava ja riigivanema nooremadjutant Leonhard Teder. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

1929. aastast oli ta ametis asjurina.

1935

Rumeenia saatkonna asutamine Tallinnasse

Istuvad (vasakult) Rumeenia saadik Gheorghe Davidescu, riigivanem Konstantin Päts, välisminister Julius Seljamaa; seisavad (vasakult) riigisekretär Karl Terras, riigivanema käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson, välisministeeriumi protokolliülem August Koern, riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, riigivanema nooremkäsundusohvitser nooremleitnant Oskar Põder. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

„Käesoleva aasta alguses otsustas Rumeenia valitsus asutada Eestisse iseseisva saatkonna, et põhjapoolsema Balti riigiga luua lähemaid suhteid. Saadikuks Eestisse nimetati endine saatkonna nõunik Varssawis hr. Dawidescu, kes täna hommikul (24.11) koos abikaasaga saabus Tallinna.“ (Ajaleht Esmaspäev, 24.11.1935)
Gheorghe Davidescu andis volikirja riigivanemale üle 2. detsembril. Rumeenia saatkond asus Raua tänaval 48, eramajas.

Rumeenia Tallinna esinduse interjöör. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

01.05.1935

Eesti saadik Varssavis Johannes Markus määrati ka saadikuks Rumeenias

Johannes Markus. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Oma volikirja andis Johannes Markus üle 28. juunil. Oktoobrist 1939 resideerus Markus Budapestis ja oli saadik Rumeenias kuni 12. juuli 1940.

19.06.1936

Otsus registreerida Eesti-Rumeenia Ühingu põhikiri

Ühingu registreerimine. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Ühingu esimeheks sai Karl Selter. Järgnevate aastate mais korraldas ühing Rumeenia päeva tähistamisi Tallinnas.

04.05.1939

Rumeenia saadik Helsingis Gheorghe Lecca nimetati ka saadikuks Eestis

Istuvad, vasakult: Rumeenia saadik, president Konstantin Päts ja välisminister Karl Selter. Seisavad: presidendi adjutant Herbert Grabbi, protokolliülem Artur Tuldava, büroo juhataja Elmar Tambek, Rumeenia stk töötaja, ja presidendi noorem-adjutant Leonhard Teder Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Ta andis volikirja üle 20. juunil 1939 ja jäi saadikuks 1940. aasta augustini.

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

MRP kaart

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel. See sillutas teed Eesti Vabariigi peatsele okupeerimisele ja annekteerimisele. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll mõjutas sügavalt nii Eesti kui Rumeenia saatust.

juuni 1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu

21.07. telegramm Bukaresti, teatab Eesti NSV loomisest. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Esimene dokument, 21.07. telegramm Bukaresti, teatab Eesti NSV loomisest ja teine on 12.08. ENSV noot saatkondadele Tallinnas, et nad peavad olema suletud 25. augustiks seoses Eesti ’vastuvõtmisega’ Nõukogude Liitu. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Loe rohkem: https://vm.ee/et/75-aastat-teise-maailmasoja-lopust-euroopas

1989-1991

Eesti ja Rumeenia vabanesid kommunistliku režiimi alt paralleelselt

Lenini kuju maha võtmine EKP Keskkomitee hoone (praegu välisministeerium) eest. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv / Peeter Langovits)

Eestil oli see mõnevõrra kergem, sest rahvas võis ühineda Moskva diktaadi vastu. Rumeenias kulgesid sündmused verisemalt. Nicolae Ceaușescu kommunistlik režiim oli pigem Hiina- kui Moskva-meelne. Diktaator oli aga samal ajal suhteliselt heades suhetes ka lääneriikidega. Formaalselt ei olnud Rumeenia riiklik järjepidevus sellises ohus nagu Eesti oma.

Üleminek demokraatlikule riigikorrale oli keeruline mõlemas riigis. Eesti kommunistlik partei loobus täidesaatvast võimust ilma suurema vastupanuta ja partei liikmed sulandusid uude ühiskonda. Rumeenias olid protsessid pingelisemad, kuid riigid jõudsid peatselt ühesugusesse seisu oma vahekordades Euroopa Liidu ja NATO-ga. Mõlema maa jaoks oli oluline pääseda nende organisatsioonide liikmeks. Sel teel oli mõistlik püüdlusi koordineerida.

26.08.1991

Rumeenia taastunnustas Eesti Vabariiki

Rumeenia tunnustab Balti riikide iseseisvuse taastamist. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

13.09.1991

Taastati Eesti ja Rumeenia vahelised diplomaatilised suhted

Eesti ja Rumeenia vaheline leping diplomaatiliste suhete taastamise kohta. Foto: välisministeeriumi arhiiv

11-12.07.1992

Rumeenia presidendi Ion Iliescu riigivisiit Tallinnasse

Rumeenia ja Eesti vaheline sõpruse ja koostöö leping. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Sõlmiti ka Rumeenia ja Eesti vaheline sõpruse ja koostöö leping.

Rumeenia president Ion Iliescu ja Eesti president Arnold Rüütel. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

22.06.1995

Esimene Rumeenia suursaadik Gheorghe Savuica, kes resideeris Helsingis, andis üle oma volikirja

Gheorghe Savuica. Foto: välisministeeriumi arhiiv / Voldemar Maask

03.03.2000

Eesti esimene suursaadik Peeter Reštšinski, kes resideeris Varssavis, andis üle oma volikirja

2004

Eestist ja Rumeeniast said NATO liikmesriigid

https://vm.ee/et/ajalugu-eesti-liitumine-natoga Pidulik tseremoonia seitsmele uuele NATO liikmesriigile Washingtonis 29. märtsil 2004. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Juba 2003. aastal kirjutasid seitse tulevast NATO liikmesriiki, nende seas Eesti ja Rumeenia, alla ühinemisprotokollile ja ratifitseerisid NATO aluslepingu.

01.05.2004

Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik