Eesti ja Rumeenia diplomaatilised suhted 100

 

26. veebruaril 1921. aastal tunnustas Rumeenia Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Rumeenia suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole. Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Rumeenias

Eesti välisministeerium

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus Manifest Eestimaa rahwastele. Foto: www.wikipedia.org
26.02.1921
Rumeenia tunnustas Eestit de jure Kiri Eesti konsulile. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Rumeenia saadik Taanis Mihail Pâclianu teatas Eesti konsulile Edmund Kinkmannile Kopenhaagenis Eesti de jure tunnustamisest.
21.06.1921
Aleksander Hellat määrati ajutiseks asjuriks Rumeenias Aleksander Hellat. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
Aleksander Hellat, Eesti saadik Lätis, määrati ajutiseks asjuriks Rumeenias, volikirja andis ta üle septembris 1921.

6. oktoober 1922 nimetati Aleksander Hellat, Eesti saadik Varssavis, ka saadikuks Rumeenias. Alates 1922. aasta 28. novembrist oli Hellat välisminister.

Aleksander Hellati volikiri. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv)

Aleksander Hellati volikiri. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

23.06.1923
Rumeenia kuningas nimetas Eduard Kuusiku Rumeenia aukonsuliks Eestis Eduard Kuusik. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Eduard Kuusik (sünd 1867) oli metsakaupmees ja pangandustegelane.

1930. aastatel jätkas aukonsulina kaubandus- ja majandustegelane, Eesti Laevaühisuse direktor Arthur Hüüs (sünd 1885).

Arthur Hüüs

Arthur Hüüs

01.04.1924
Rumeenia saadik Varssavis Alexandru Florescu määrati saadikuks ka Eestisse Alexandru Florescu. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv
Volikirja üleandmine toimus 1. juulil 1924.
Jaanuaris 1925 kutsuti ta tagasi ja kuningas Ferdinand I volitas uueks saadikuks Alexandru Iakovaky.

Alexandru Florescu määramine saadikuks. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Alexandru Florescu määramine saadikuks. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

23.07.1924
Eesti saadik Varssavis Johan Leppik määrati ka saadikuks Rumeenias Johan Leppik. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
Eesti saadik Varssavis Johan Leppik määrati ka saadikuks Rumeenias, oma volikirja andis ta üle 6. oktoobril.

 

9. mail 1927 annetas Rumeenia kuningas Ferdinand I Johan Leppikule Rumeenia Krooniordeni.

Johan Leppikule annetatud Rumeenia Krooniorden koos diplomiga. Asuvad Eesti välisministeeriumi arhiivis

Johan Leppikule annetatud Rumeenia Krooniorden koos diplomiga. Asuvad Eesti välisministeeriumi arhiivis

20.02.1925
Rumeenia saadik Varssavis Alexandru Iakovaky andis üle oma volikirja riigivanemale Rumeenia saadiku volikiri. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
12.10.1927
Eesti saadik Varssavis Otto Strandman määrati ka saadikuks Rumeenias Otto Strandman. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
Eesti saadik Varssavis Otto Strandman määrati ka saadikuks Rumeenias, oma volikirja andis ta üle märtsis 1928.
27.10.1928
Eesti aupeakonsuliks Bukarestis nimetati Jon Dimitrie Matak Käsk aukonsuli nimetamiseks. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Eesti aupeakonsuliks Bukarestis nimetati Jon Dimitrie Matak, eksekvatuuri Rumeenia kuningalt sai ta 15. detsembril.
30.08.1930
Sõlmiti Eesti ja Rumeenia vaheline kaubandusleping Eesti-Rumeenia kaubandusleping. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
10.10.1930
Eesti saadik Varssavis Karl Tofer määrati ka saadikuks Rumeenias Karl Tofer. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
Eesti saadik Varssavis Karl Tofer määrati ka saadikuks Rumeenias, oma volikirja andis ta üle 15. novembril.
17.08.1932
Karl Robert Pusta nimetamine saadikuks Rumeenia valitsuse juurde
Karl Robert Pusta nimetamine saadikuks Rumeenia valitsuse juurde. Resideerus Varssavis, oma volikrja andis ta üle 13. märtsil 1933.
07.10.1932
Rumeenia saadik Lätis prints Mihail Sturdza andis üle volikirja saadikuna ka Eestis Rumeenia saadik prints Mihail Sturdza esitab volikirja Eesti riigivanemale Karl Einbundile. Istuvad, vasakult: Rumeenia saatkonna liige, saadik Mihail Sturdza, riigivanem Karl Einbund ja välisminister Mihkel Pung. Seisavad: riigivanema vanem-adjutant Ludvig Jakobsen, protokolliülem Artur Tuldava ja riigivanema nooremadjutant Leonhard Teder. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
1929. aastast oli ta ametis asjurina.
1935
Rumeenia saatkonna asutamine Tallinnasse Istuvad (vasakult) Rumeenia saadik Gheorghe Davidescu, riigivanem Konstantin Päts, välisminister Julius Seljamaa; seisavad (vasakult) riigisekretär Karl Terras, riigivanema käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson, välisministeeriumi protokolliülem August Koern, riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, riigivanema nooremkäsundusohvitser nooremleitnant Oskar Põder. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
„Käesoleva aasta alguses otsustas Rumeenia valitsus asutada Eestisse iseseisva saatkonna, et põhjapoolsema Balti riigiga luua lähemaid suhteid. Saadikuks Eestisse nimetati endine saatkonna nõunik Varssawis hr. Dawidescu, kes täna hommikul (24.11) koos abikaasaga saabus Tallinna.“ (Ajaleht Esmaspäev, 24.11.1935)
Gheorghe Davidescu andis volikirja riigivanemale üle 2. detsembril. Rumeenia saatkond asus Raua tänaval 48, eramajas.

Rumeenia Tallinna esinduse interjöör. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Rumeenia Tallinna esinduse interjöör. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

01.05.1935
Eesti saadik Varssavis Johannes Markus määrati ka saadikuks Rumeenias Johannes Markus. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
Oma volikirja andis Johannes Markus üle 28. juunil. Oktoobrist 1939 resideerus Markus Budapestis ja oli saadik Rumeenias kuni 12. juuli 1940.
19.06.1936
Otsus registreerida Eesti-Rumeenia Ühingu põhikiri Ühingu registreerimine: Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Ühingu esimeheks sai Karl Selter. Järgnevate aastate mais korraldas ühing Rumeenia päeva tähistamisi Tallinnas.
04.05.1939
Rumeenia saadik Helsingis Gheorghe Lecca nimetati ka saadikuks Eestis Istuvad, vasakult: Rumeenia saadik, president Konstantin Päts ja välisminister Karl Selter. Seisavad: presidendi adjutant Herbert Grabbi, protokolliülem Artur Tuldava, büroo juhataja Elmar Tambek, Rumeenia stk töötaja, ja presidendi noorem-adjutant Leonhard Teder Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Ta andis volikirja üle 20. juunil 1939 ja jäi saadikuks 1940. aasta augustini.
23.08.1939
Molotovi-Ribbentropi pakt MRP kaart
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel. See sillutas teed Eesti Vabariigi peatsele okupeerimisele ja annekteerimisele. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll mõjutas sügavalt nii Eesti kui Rumeenia saatust.
juuni 1940
Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu 21.07. telegramm Bukaresti, teatab Eesti NSV loomisest. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

12.08. ENSV noot saatkondadele Tallinnas, et nad peavad olema suletud 25. augustiks seoses Eesti ’vastuvõtmisega’ Nõukogude Liitu. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Esimene dokument, 21.07. telegramm Bukaresti, teatab Eesti NSV loomisest ja teine on 12.08. ENSV noot saatkondadele Tallinnas, et nad peavad olema suletud 25. augustiks seoses Eesti ’vastuvõtmisega’ Nõukogude Liitu. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv

Loe rohkem: https://vm.ee/et/75-aastat-teise-maailmasoja-lopust-euroopas

1989-1991
Eesti ja Rumeenia vabanesid kommunistliku režiimi alt paralleelselt Lenini kuju maha võtmine EKP Keskkomitee hoone (praegu välisministeerium) eest. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv / Peeter Langovits)
Eestil oli see mõnevõrra kergem, sest rahvas võis ühineda Moskva diktaadi vastu. Rumeenias kulgesid sündmused verisemalt. Nicolae Ceaușescu kommunistlik režiim oli pigem Hiina- kui Moskva-meelne. Diktaator oli aga samal ajal suhteliselt heades suhetes ka lääneriikidega. Formaalselt ei olnud Rumeenia riiklik järjepidevus sellises ohus nagu Eesti oma.

Üleminek demokraatlikule riigikorrale oli keeruline mõlemas riigis. Eesti kommunistlik partei loobus täidesaatvast võimust ilma suurema vastupanuta ja partei liikmed sulandusid uude ühiskonda. Rumeenias olid protsessid pingelisemad, kuid riigid jõudsid peatselt ühesugusesse seisu oma vahekordades Euroopa Liidu ja NATO-ga. Mõlema maa jaoks oli oluline pääseda nende organisatsioonide liikmeks. Sel teel oli mõistlik püüdlusi koordineerida.

26.08.1991
Rumeenia taastunnustas Eesti Vabariiki Rumeenia tunnustab Balti riikide iseseisvuse taastamist. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
13.09.1991
Taastati Eesti ja Rumeenia vahelised diplomaatilised suhted Eesti ja Rumeenia vaheline leping diplomaatiliste suhete taastamise kohta. Foto: välisministeeriumi arhiiv
11-12.07.1992
Rumeenia presidendi Ion Iliescu riigivisiit Tallinnasse Rumeenia ja Eesti vaheline sõpruse ja koostöö leping. Foto: Rumeenia välisministeeriumi arhiiv
Sõlmiti ka Rumeenia ja Eesti vaheline sõpruse ja koostöö leping.

Rumeenia president Ion Iliescu ja Eesti president Arnold Rüütel. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Rumeenia president Ion Iliescu ja Eesti president Arnold Rüütel. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

22.06.1995
Esimene Rumeenia suursaadik Gheorghe Savuica, kes resideeris Helsingis, andis üle oma volikirja Gheorghe Savuica. Foto: välisministeeriumi arhiiv / Voldemar Maask
03.03.2000
Eesti esimene suursaadik Peeter Reštšinski, kes resideeris Varssavis, andis üle oma volikirja
2004
Eestist ja Rumeeniast said NATO liikmesriigid
Juba 2003. aastal kirjutasid seitse tulevast NATO liikmesriiki, nende seas Eesti ja Rumeenia, alla ühinemisprotokollile ja ratifitseerisid NATO aluslepingu.
01.05.2004
Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik Euroopa Liidu lipu heiskamine Tallinnas Kadriorus Vabariigi Presidendi Kantselei ees. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Rumeeniast sai Euroopa Liidu liikmesriik mõni aasta hiljem 1. jaanuaril 2007. aastal.
12.04.2011
Rumeenia president Traian Băsescu riigivisiidil Tallinnas Rumeenia president Traian Băsescu ja Eesti president Toomas Hendrik Ilvese pressikonverents Kadrioru lossis. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv / Erik Peinar
02.10.2013
President Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Bukarestis Eesti president Toomas Hendrik Ilves; Rumeenia president Traian Băsescu. Foto: www.presidency.ro
07.11.2016
Rumeenia ja Eesti välisminister avasid Bukarestis Eesti saatkonna Välisminister Lazăr Comănescu, esimene Eestis resideeriv Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărășan, esimene Rumeenias resideeriv Eesti suursaadik Ants Frosch ja välisminister Jürgen Ligi. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv
10.04.2017
Rumeenia ja Eesti välisminister avasid Tallinnas Rumeenia saatkonna Vasakult: välisminister Sven Mikser, esimene Eestis resideeriv Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărășan ja välisminister Teodor Meleșcanu. Foto: Rumeenia välisministeerium
2017-2019
2017. aastal oli Eesti ja 2019. aastal Rumeenia Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017 Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise logo
See oli mõlemale riigile esimene kord olla Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal, Rumeenia 2007. aastal.
26.02.2021
Rumeenia tunnustas Eesti Vabariiki de jure täpselt 100 aastat tagasi, millega pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele