Majandussuhted
Kaubavahetus
Eesti ja Rumeenia vahelise kaubavahetuse mahud on pigem tagasihoidlikud. Suuremat kasvu võis täheldada alates 2004. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, kuid globaalse majanduskriisi mõjul vähenesid mahud 2009. aastal taaskord (põhiliselt seoses Eesti ekspordi märkimisväärse vähenemisega). Alates 2010. aastast on kaubavahetus Rumeeniaga kasvanud ning ulatus 2018. aastal üle 145 miljoni euro(2016. aastal ligi 130 miljonit, s.o. +75% võrreldes 2015. aastaga ja -2% võrreldes 2016. aastaga), millega Rumeenia oli Eestile 26. kaubavahetuspartner osakaaluga 0,5%.
Eesti eksport Rumeeniasse on viimastel aastatel kasvanud ligi 86 miljoni euroni (0,6% koguekspordist; 26. ekspordipartner). Eksport on kasvanud eelkõige masinate ja seadmete alajaotusesse kuuluvate toodete väljaveo kasvu tõttu. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis Rumeeniasse oli 2018. aastal ligi 88%.
Ekspordi ja impordi saldo on Eesti jaoks olnud varasemate aastate lõikes küll negatiivne, kuid 2016-2018 aastal oli saldo positiivne, kuna eksport kasvas jõudsamalt.
Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2010 – 2018 (mln eurot)
|
Aasta |
Eksport | Import | Käive | Saldo |
| 2010 | 7,8 | 11,3 | 19,1 | -3,5 |
| 2011 | 11,1 | 19,9 | 31,0 | -8,8 |
| 2012 | 10,8 | 23,8 | 34,6 | -13,0 |
| 2013 | 11,1 | 38,5 | 49,6 | -27,4 |
| 2014 | 19,1 | 53,1 | 72,2 | -34 |
| 2015 | 30,7 | 43,8 | 74,5 | -13,1 |
| 2016 | 79,7 | 50,2 | 129,9 | 29,5 |
| 2017 | 79,1 | 47,9 | 127,0 | 31,2 |
| 2018 | 85,8 | 59,2 | 145,2 | 26,7 |
2018. aastal eksporditi Rumeeniasse peamiselt masinaid ja seadmeid (telefonid, elektritakistid) – 63%, metalle ja metalltooteid (mitteväärismetallist haagid, klambrid, pandlad) – 8% ning transpordivahendeid (laevad meresõiduks, mootorsõidukite osad ja tarvikud) – 7%.
Rumeeniast imporditi 2017. aastal peamiselt masinaid ja seadmeid (telefonid, käsiinstrumendid) – 75%, tekstiilitoteid – 7%.
Krediidiinfo andmetel eksportis Rumeeniasse 2017. aastal 140 Eesti ettevõtet (2009.a. oli vastav arv 79).
Investeeringud
Eesti otseinvesteeringud Rumeenias seisuga 31.12.2018 olid 35 miljonit eurot (osakaal 0,5% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, aga ka hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kutse-, teadus ja tehnikaalasesse tegevusse.
Rumeenia otseinvesteeringud Eestis sama seisuga olid 7,2 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse ning info ja side sektorisse, aga ka kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Eesti Äriregistris oli 2018. aasta mai seisuga registreeritud 71 Rumeenia osalusega ettevõtet ning Rumeenia riiklikus kaubandusregistris (ONRC) 61 Eesti osalusega ettevõtet.
Turism
Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud ning Rumeenia turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel kasvanud. Nordica käivitas 2018. aasta juunis hooajalised otselennud Rumeenia Musta mere äärsesse kuurortlinna Constanƫasse ning nende lendudega jätkatakse ka 2019. aasta suvel (fotodel hetki lennuliini pidulikust avamisest).
2017. aastal majutati Eesti turismiettevõtetes 1 343 Rumeenia kodanikku. Aasta-aastalt on majutate arv kasvanud ning 2015. aastal ööbis Eesti majutusasutustes juba 3 441 Rumeenia turisti, 2016. aastal 3114 ning 2018. aastal 4 400 Rumeenia turisti. Lisaks Tallinnale on olnud populaarsemad sihtkohad veel Tartumaa, Järvamaa ja Pärnumaa.
Eesti Panga välisreiside statistika kohaselt tegid Rumeenia residendid Eestisse 2017-2018 ca 12 tuhat reisi aastas, Eesti residendid Rumeeniasse aga ainuüksi 2018. aastal ligi 59 tuhat külastust, kusjuures suurem osa neist olid mitmepäevased ning riigis viibiti keskmiselt 4,3 päeva.